Mängude lehelt leiad kindlasti uusi, aga ka tuttavaid mänge, kus fookuseks digiturvalisus.

1) Kirjutame piltidega

2) Telefoni mäng

3) Nutipall

4) Klips-klõps

5) Väsinud silmad

6) Kuidas? Kuidas?

7) Nutikas lutikas

8) Teeme ise

9) Digitaalne jalajälg


1. Kirjutame piltidega

Laps

  • arutleb õpetaja juhendamisel, mida tähendavad ikoonid ja emotikonid;
  • kirjeldab pilte;
  • leiab pildile sobiva sõna;
  • loob piltide abil sõnu ja lauseid;
  • arutleb õpetaja juhendamisel ja kaasabil digimaailma turvalisuse üle;

Sihtrühm: 4-7-aastased

Mängu kirjeldus:

Lapsed saavad mängida meeskonnana (nt 3-4 last), paaris või ka individuaalselt. Lihtsam versioon mängust on nii, et laps (3-4a) saab pakkuda mis talle selle pildiga seostub, või mis tema arvates sellel pildil on. Või valida välja tema jaoks kõige meeldivamad ja vähem meeldivamad pildid. Laps saab eraldada ühed pildid ühte hulka ja teise hulka. Õpetaja saab valikust anda vastavalt vanusele piltide arvu (laps ei pea kõiki näidisel olevaid pilte läbi töötama).
Keerulisem versioon mängust, nt 5-7aastastega on see, et lapsed moodustavad piltidega (emotikonidega) lauseid. 

Õpetaja saab lastega arutleda emotikonide ja ikoonide teemal:

  • kus lapsed on selliseid pilte näinud?
  • mida need pildid võiks tähendada?
  • kas lapsed on näinud mõnd ikooni mille tähendust nad ei tea?
  • kas lapsed saaksid ka ise emotikone joonistada?


Tööleht on muudetaval kujul (saad asendada olemasolevad emotikonid just sellistega nagu sul õppetegevustes vaja)!

2.Telefoni mäng

Laps

  • järgib mängureegleid;
  • kuulab tähelepanelikult kaaslast;
  • väljendab end korrektses emakeeles;
  • arutleb õpetaja juhendamisel ja kaasabil digimaailma turvalisuse üle;

Sihtrühm: 4-7-aastased

Mängu kirjeldus:

Tuntud mäng sobib ka digiturvalisuse teemadega seotud sõnade õppimiseks. (Vaata SÕNAVARA siit).

Lapsed võivad olla ringis või rivis. Mängujuht (õpetaja) ütleb endast järgmisele lapsele kõrva sõna. Laps peab kuuldud sõna ütlema edasi järgmisele lapsele. Nii edasi kuni viimase lapseni, kes ütleb sõna kõvasti kõigile. Kui see sõna osutus valeks, siis otsitakse üles, kus sõna “katki” läks. 

Seejärel arutletakse sõna tähenduse ja seost digiturvalisuse üle.

3.Nutipall

Laps

  • jagab oma meediakogemust;
  • arutleb õpetaja juhendamisel ja kaasabil nutimaailma ohtude üle;
  • väljendab end korrektses emakeeles;
  • kuulab tähelepanelikult kaaslasi;
  • järgib mängureegleid ja võimalusel loob neid ise õpetaja kaasabil

Sihtrühm: 5-7-aastased

Mängu kirjeldus:

Lapsed moodustavad ringi ning õpetaja on samuti koos lastega ringis. Õpetajal on pall (või mõni muu lelu, mida hea visata ja püüda). Mängu idee seisneb selles, mida internetis/nutiseadmega tohib/ei tohi teha. Õpetaja ütleb kõigepealt väite ja teeb väikse pausi, enne kui viskab palli lapsele. Siis jõuavad kõik natuke mõelda. Samuti võib õpetaja palli visates öelda lapse nime või siis lepitakse kokku, et luuakse silmside ja nimesid ei öelda. Neid reegleid võib koos lastega kohandada keerulisemaks, lihtsamaks.

Kui on tegevus, mida internetis tohib teha, siis võetakse pall viskajalt vastu. Kui on asi mida ei tohi teha, palli vastu ei võeta. Võib ka vastupidi teha 🙂

Hea on teha mängu istudes ning 6-7-aastasega võib edaspidi moodustada mitu ringi ja õpetaja käib erinevate ringide juures abistamas ja juhendamas. 6-7-aastased võivad ka ise väiteid välja mõelda.

Väited, mida mängus kasutada: neid võib siis vastavalt laste vanusele ja teemadele ka kohandada. Iga väidet saab koos lastega edasi arutada.

EI TEE/EI OLE NÕUS

  • Võtan alati nutiseadme laadija vooluvõrgust välja kui seadme laadimise lõpetan.
  • Söömise ajal ma nutiseadmeid ei kasuta.
  • Kui mu nutiseadmele tuleb teade, millest ma aru ei saa, siis ma küsin abi (näieks emalt, isalt)
  • Katki läinud telefoni võib visata tava prügikasti, sest see on samasugune prügi nagu jäätise paber
  • Nutiseadme kasutamise aeg peab olema piiratud, muidu jäävad silmad haigeks, küür kasvab selga ja mõistus läheb rumalaks
  • Koduseid asju ei jaga internetis ei piltide ega videodena.
  • Laen alla suvalisi äppe, sest need on nii ägedad.
  • Jagan enda või isa-ema nutiseadme parooli või turvamustrit sõbraga, sest sõpradega jagatakse kõike.
  • Ööseks panen nutiseadme padja alla, see ei mõjuta mu und.
  • Võtan netis sõbraks kõik kes minu sõbraks saada tahavad.
  • Muudan sõbra või isa-ema telefoni kasutades selle taustapilti.
  • Luba pole vaja küsida, sest ta ju lubas mulle oma telefoni.
  • Mängin telefoniga nii kaua kui pea valutama hakkab.

4. Klõps-klõps

Laps:

  • saab aru kuuldu sisust ja reageerib sellele;
  • tuleb toime igapäevases suhtlemises;
  • jagab ühist seadet rühmakaaslastega;
  • arvestab teistega ja teeb koostööd;
  • kuulab õpetaja (ja rühmakaaslase) korraldusi ja tegutseb nende järgi;
  • kirjeldab oma rolli mängus;
  • suhtleb rühmakaaslastega arusaadavas keeles;
  • tegutseb aktiivselt paaristöös ja grupitöös;
  • liigub vastavalt muusika meeleolule;
  • küsib inimese pildistamiseks temalt luba.

Sihtrühm: 3-7-aastased

Mängu kirjeldus:

  • Õpetaja jagab lapsed kahte rolli, osad on FOTOGRAAFID ja teised STAARID (need rollide nimetused võivad olla ka midagi muud, mis lastele tuttavad või mida oleks sõnavara kontekstis vaja harjutada)
  • Õpetaja sosistab FOTOGRAAFIDELE kõrva, mida ta peab STAARILT  küsima (nt Vabandage, kas ma võin teid pildistada?)
  • Õpetaja sosistab STAARILE kõrva, mida ta peab FOTOGRAAFILE vastama (nt Jah, palun või Ei, ma ei soovi).
  • Lapsed jalutavad muusika saatel ja kui muusika läheb kinni, siis STAARID jäävad seisma ja FOTOGRAAFID liiguvad vabalt valitud staari juurde ning küsivad oma küsimuse. Staarid vastavad. Kui muusika uuesti mängima hakkab, siis jalutavad lapsed edasi. Kui muusika kinni läheb, siis jälle vaja fotograafil uus staar leida.

Mängu võib edasi arendada vastavalt laste vanusele ja arvule

  • Lapsed (kasutajad) loevad kokku, mitu luba/jaatust nad said ja mitu eitust nad said.
  • Õpetaja käib mängu jooksul fotograafidele ja staaridele uusi vastuseid kõrva sosistamas (nt kes enne ei lubanud, nüüd lubab ja vastupidi).
  • Samuti saab staaridele jagada punased ja rohelised kaardid (värvide mäng), mida ta jagab vastavalt sellele, kas ta lubab või ei luba (laps otsustab ise ja õpetaja ei ütle ette).
  • Fotograafid loevad pärast kokku, palju nad said rohelisi ja palju punaseid kaarte.

Mängu võib edasi arendada ka digisisu kontekstis ja kaasata tegevusse ka digiseadmeid. Kui seni oli mäng ilma seadmeta, et nn mängult tegi pilti, siis nüüd võib anda fotograafidele kätte päris kaamera (nutiseade) ja jagada samuti rollid. Kes enne oli staar, on nüüd fotograaf ja vastupidi.

Peale tegevust võib lastega arutleda:

  • Mis tunne oli luba küsida?
  • Mis tunne oli eitav vastus saada?
  • Miks on vaja luba küsida?
  • Kumb meeldis rohkem, kas pildistada või poseerida? (Poseerimisest võib lausa eraldi lastega rääkida 🙂 mis see on ja millal on lavastatud (poseeritud pilt) või olustiku pilt (nn teolt tabatud, hetke tabatud pilt).

5.Väsinud silmad

Laps:

  • mõistab, et ekraani vaatamine väsitab silmi;
  • mõistab, et silmad vajavad puhkust;
  • oskab lõdvestuda pärast pinges olekut.

Sihtrühm: 5-7-aastased

(Võib ka noorematega, aga siis võib õhku joonistada mingi kujundi)

Mängu kirjeldus:

  • Lapsed istuvad ringis. 
  • Õpetaja palub kõigil sulgeda silmad.
  • Seejärel ütleb, et nüüd kirjutavad kõik õhku oma eesnime.
  • Õpetaja selgitab, et kujutletavaks pliiatsiks on lapse nina.
  • Lapsed ja õpetaja kirjutavad kujuteldava pliiatsiga õhus trükitähtedega oma eesnime.
  • Õpetaja ütleb, et kes on oma eesnime õhku kirjutanud, võib silmad avada.

Kui kõik lapsed on tegevuse lõpetanud toimub vestlus:

  • Mida sa tundsid?
  • Mida sa arvad, mis sinu silmadega toimus?
  • Mida sa arvad, mis sinu kehaga toimus?

Selgitus:

Suletud silmad saavad puhkust pärast vilkuva ekraani ees istumist. Pea ja kaela liigutused stimuleerivad vere liikumist ajju. Keha lõdvestub. 

6.Kuidas? Kuidas?

Laps: 

  • harjutab meediakogemustest rääkimist ning oma arvamuse kujundamist ja hindamist;
  • arutleb õpetaja juhendamisel interneti võimalike ohtude üle ja kuidas need võivad mõjutada lapse emotsioone ja elu;
  • tegutseb õpetaja juhiste järgi (mis, miks, kuidas);
  • tunneb rõõmu mängust;
  • kuulab rühmakaaslasi ja arvestab, et teistel lastel on erinevad meediakogemused ja arvamused.

Sihtrühm: 4-7-aastased

Mängu kirjeldus:

  • Lapsed istuvad ringis ja õpetaja veeretab täringut. See mis pilt/tekst jääb täringul üles, seda arutatakse koos.
  • Järgmise viske teeb järgmine laps (lapsed võivad ise nimesid öelda, kes vastab või kes järgmisena viskab).
  • Täringuid võib olla ka rohkem ja erinevate teemadega.
  • Lapsed võib jagada ka rühmadesse, kus igas rühmas on 1 laps, kes oskab lugeda (kui on nt liitrühm).
  • Lihtsam on esialgu arutleda kõik koos õpetajaga läbi.
  • Küsimusi ja pilte võib vastavalt soovile ise siia mängu juurde mõelda.
  • Kuubikut võib lasta lastel ise välja lõigata ja kokku liimida. Paberist kuubiku asemel võib kasutada tavalist pehmet kuubikut (pildid võib välja printida, lamineerida ja pehme kuubiku peale õmmelda, kleepida)

7.Nutikas lutikas

Laps: 

  • selgitab oma seisukohti;
  • arutleb koos vanemaga nutireeglite vajalikkuse üle;
  • väljendab oma mõtteid ja arvamust:

Sihtrühm: 4-7-aastased

Mängu kirjeldus:

  • Kuubiku võib välja prinditult lapsele koju kaasa anda. 
  • Paluda koos vanemaga see välja lõigata ja kokku kleepida.
  • Paluda vanemal koos lapsega seda täringut veeretada ja kõigile küsimustele vastused leida, nende üle koos arutleda.
  • Arutelu võib järgmisel päeval ka lasteaias jätkata.

8.Teeme ise

Laps: 

  • mõistab digivahendite mõju tervisele;
  • osaleb rühma/pere reeglite kujundamisel;
  • peab kinni kehtestatud reeglitest;
  • arvestab teistega ja teeb koostööd;
  • väljendab end loominguliselt.

Sihtrühm: 4-7-aastased

Mängu kirjeldus:

  • Kuubiku võib välja prinditult lapsele koju kaasa anda. 
  • Laps saab kuubiku koos vanemaga ära täita.
  • Igale kuubiku küljele peaks tulema üks reegel, mida kodus nutiseadmete ja meedia tarbimise kohta on kehtestatud.
  • Vanemad võiksid aidata reeglid kuubiku peale kirjutada, lapsed kujundaksid iga kuubiku külje (värviksid, joonistaksid).
  • Oluline, et reegleid mõeldakse koos lapsega ja kogu pere reegleid, mitte ainult neid, mida laps täitma peab.
  • Võib ka luua ühised rühmareeglid, kui rühmas on digivahendeid, mida õppetöös kasutatakse (nt kaamerad, arvuti, projektor) – millised reeglid kehtivad rühmas (nt ei joosta tehnika ümber jms).
  • Rühmas või kodus võib joonistada kuubikule hoopis tegevused, mida ekraani asemel teha (lugemine, joonistamine, mängimine) või liigutused (hüppama, jooksma, kükitama, kereringid jne). Siis saab kuubikut veeretada ja tegevusi järgi teha.

IDEID reegliteks:

  • Söömise ajal nutiseadmeid ei kasuta (ema ja isa ka ☺)
  • Enne voodisse minekut ei kasuta ekraane.
  • Ei maga nutiseade padja all.
  • Üle 30 minuti päevas lapsed ekraane ei kasuta, vanemad kontrollivad ja sekkuvad.
  • Iga päev on kõigil pereliikmetel ekraanivaba aeg, mida veedetakse koos.

9.Digitaalne jalajälg

Laps:

  • jagab oma kogemusi, teadmisi ja muljeid teda ümbritsevast digimaailmast;
  • mõistab digitaalse jalajälje mõju keskkonnale;
  • väljendab end loominguliselt kasutades erinevaid töövahendeid;
  • tegutseb sihipäraselt.

Sihtrühm: 3-7-aastased

Mängu kirjeldus:

  • Õpetaja prindib igale lapsele tema jalajälje, mis on eelnevalt joonistatud paberile (ise või õpetaja abiga jalg paberile ning pliiatsi või vildikaga tõmmata jala kontuurid).
  • Suuremad lapsed võivad ka oma jalajälje välja lõigata.
  • Jalajälje sisse joonistavad lapsed tegevusi, mida nad internetis teevad (kas tegelasi, mänge või ka seadmeid, mida kasutavad).
  • Pärast võib teha jalajälgedest näituse.

IDEID ARUTELUKS:

  • Kas meil kõigil on ühesugused jalajäljed? (Mõnel suurem, mõnel väiksem jne)
  • Millest kellegi digitaalne jalajälg koosneb (Mida joonistati ja kujutati? Kas seadmeid, mänge, tegelasi, jne?)
  • Mille poolest minu digitaalne jalajälg erineb või sarnaneb minu sõbra digitaalsest jalajäljest?
  • Milliseid jalajälgi peaks rohkem olema? Kas digitaalseid või päris jalajälgi?
  • Kuidas saame teha nii, et oleks rohkem neid päris jalajälgi? (Vähem ekraanide taga olemist. Mis võiksid need toredad tegevused olla, mis meid ekraanide juurest ära meelitavad 🙂 )