Lähtuvalt õppija digipädevusmudeli hindamiskriteeriumitele on siin välja toodud näited tegevustest, et pädevuste kirjeldustest paremini aru saada.

Laps kasutab digiseadmeid (sh robootika) heaperemehelikult.

Seadme heaperemehelik kasutamine ei tähenda, et seda peaks hoidma ja haldama õpetaja või lapsevanem. Kui lastele ette näidata ja kokku leppida, kuidas seadet/vahendit kasutada, siis see on nende digipädevuste toetamine.

FOTOKAAMERAVõimalikke tegevusi, mida lastega koos teha …. kus lapsed on aktiivsed osalejad tegevuses
– Kuidas kaamerat käes hoida? Lapsed saavad proovida, kuidas kaamerat kätte võtta ja seda hoida (nt peegelkaamera, polaroid kaamera, kompaktkaamera)
– Kas kaameral on rihm (käe või kaela jaoks)? Kuidas kaameraga pildistada, kui randmepael on olemas. Lapsed saavad proovida, kuidas kaamerat kaela panna ja ära võtta.
– Kuidas kaamerat ühendada statiiviga (sh statiivi kasutamine)? Lapsed saavad ise statiivi püsti panna (jalad paika panna) ja kaamera statiivi külge kruvida. Selle ka sealt hiljem ära võtta.
– Kuidas kaamerat hoida, kui seda ei kasutata (kas kaameral on kaitseümbris, kott, objektiivil katik, kaamera ekraanil kate vms)
NUTISEADEVõimalikke tegevusi/arutelu teemasid, mida lastega koos teha …. kus lapsed on aktiivsed osalejad tegevuses
– Lastega on hea arutada nende koduseid meediamustreid? Mida lubatakse ja mida mitte. Millised on kodused kokkulepped?
– Kus seadmeid kasutatakse ja millal? Kuidas on kodus ja kuidas on lasteaias?
– Mis asi on parool? Mis asi on PIN? Mis asi on turvamuster?
– Mis asjad on puuteliigutused? Toksimine, lohistamine, näpistamine, zoomimine?
– Mis on kuvatõmmis, screenshot? Kuidas neid tehakse? Miks neid tehakse?
– Mis on jagamine? Kuidas see käib? Kuidas infot jagatakse?
PÕRANDAROBOTVõimalikke tegevusi, mida lastega koos teha …. kus lapsed on aktiivsed osalejad tegevuses
– Kuidas robotit laadimast ära võtta ja laadima panna? Lapsed ühendavad seadme vooluvõrku ja võtavad selle ise ka vooluvõrgust välja.
– Kui seade käib alusele, siis mis pidi ning kuidas seadet tõsta – lapsed ise õpivad seadmeid laadima panema ja neid ka laadimast ära võtma.
– Õpetaja ei pea olema see, kes seda üksi teeb (kaasata lapsed seadmete ettevalmistusprotsessi). Nt Tööle panek.
– Kuidas käituda kui seadme laadija on jäänud seinakontakti, aga seadet ennast juhtme küljes pole?
– Kuidas roboteid liigutame, kui need parasjagu ise ei sõida?

Laps teatab täiskasvanule, kui digiseade ei ole töökorras või mõni selle detail on kaduma läinud.

Oskus pöörduda (digi)probleemi korral ja eriti digiturvalisuse probleemi korral täiskasvanu (vanem, õpetaja, vanem õde-vend, vanavanem) poole on oluline oskus. Ja oskus probleemi kirjeldada või nimetada kasvõi fraas, mis on juhtunud. Seega, digipädevus ei ole vaid seadme kasutamise oskus!

HELI SALVESTAVAD SEADMEDVõimalikke tegevusi, mida lastega koos teha …. kus lapsed on aktiivsed osalejad tegevuses
– Kas seade on täis või tühi? Kas on vaja patareisid vahetada? Kas see seade töötab patareide või akuga? Kus ma seda üldse näen?
– Lapsed saavad ise uurida, mille järgi saab aru, kas seade on sisse lülitatud või mitte (tuluke – punane/roheline või muu värvus, ON/OFF lüliti/nupp.
– Kas seade on katki? Kas seade on “kokku jooksnud”?
– Kas seadmele on vaja teha “restart” ehk sisse-välja lülitamine?
– Kas seade on kukkunud? Või saanud põrutada (liialt raputamist, loksutamist)?
– Kas midagi on küljest ära tulnud? Murdunud? “Tükid taga :)”
– Kas kuskil on mõra? Kas midagi on ühendusest lahti tulnud?
See pädevus nõuab sõnavara! Seega, ettevalmistavad tegevused digipädevuse toetamiseks võib alata juba 2-3aastastega.

Laps teab, et tundmatuid programme või rakendusi digiseadmesse ei laadita.

NUTISEADEVõimalikke tegevusi, mida lastega koos teha …. kus lapsed on aktiivsed osalejad tegevuses
– Lastega on hea arutada nende koduseid meediamustreid? Mida lubatakse ja mida mitte. Millised on kodused kokkulepped?
– Lastega koos teha rühmakokkulepete plakat, nimekiri – mida rühmas seadmetega teeme ja ei tee.
– Kui on seade, mis ei kuulu mulle, siis kuidas pean käituma?
– Kui on seade, mis mulle kuulub (minu oma), kuidas siis käitun? Kas on mingi erinevus nt digiseadmete/digimänguasjade ja tavaliste mänguasjade puhul?
– Kui näen, et keegi rikub kokkuleppeid/reegleid, kuidas käitun? Mida teeme kui reeglitest/kokkulepetest kinni ei pea?
– Võimalus mängida erinevaid rollimänge – kuidas teen/ei tee.

Laps küsib abi, kui ekraanile ilmuvad teated jäävad arusaamatuks.
Laps mõistab, et tundmatute linkide ja reklaamide klikkimine on ohtlik.

NUTISEADEVõimalikke tegevusi, mida lastega koos teha …. kus lapsed on aktiivsed osalejad tegevuses
– Mida tähendab X? Kui vajutada X peal, mis juhtub?
– Mis asi on teade? Kuidas sa saad aru, et see on teade?
– Mis on reklaam? Mille järgi saad aru, et see ei ole mängu osa?
– Kelle juurde pöördud, kui sa abi vajad?
– Mis võib juhtuda, kui vajutan suvaliselt?
– Kui oled näinud kuidas mõni asi eest ära kaob ja teed järgi (oled näinud vanemat õde-venda nii tegemas) – kas see võib olla hea või halb?
Teemad, mida saab lastega mänguliselt hommikuringis läbi mängida. Väiksemate lastega saab kasutada pildikaarte ja rohkem rollimängu. Lapsed saavad olla ka paaris (nt kui liitrühm).

NB! Enamikel lastel on kodune meediakogemus olemas, seega digiturvalisuse teemade arutelmiseks või sellele häälestumisel ei peagi tegevuses alati digiseade kaasatud olema.